ARENGUVESTLUSTE L�BIVIIMISE KORD������������������� ��������
�lds�tted
- Arenguvestluste l�biviimise korra struktuur
Arenguvestluse l�biviimise kord koosneb kolmest suuremast osast: �lds�tted, protseduurireeglid ja n�idisk�simustikud lisadena. Protseduurireeglid aitavad tagada sujuva arenguvestluste korralduse ja m��ratleda vastutuse ning vormid v�imaldavad infot hallata ja s�ilitada �htse standardi j�rgi.
- Arenguvestluse m�iste ja l�biviimise p�hjendus
Arenguvestlus on �petaja, �pilase ja lapsevanema vaheline usalduslik arutelu, mille k�igus tehakse koost��d lapse arendamiseks. Leitakse parimad v�imalused lapse arenguks soodsate tingimuste loomiseks ning kasutatakse maksimaalselt �ra lapse arengupotentsiaal. Ennetatakse� v�imalikke �ppimis- ja k�itumisraskusi ning r�hutatakse koolipoolset positiivset hoiakut ja igak�lgset abi �pilasele.�
�pilasele
Oluline anda �pilasele v�imalus suhelda �petajaga individuaalselt. �pilane tunneb end v�rdse vestluspartnerina ja teab, et �petaja huvitub tema k�ek�igust. �pilane v�ib avameelselt r��kida endast, oma huvialadest, kooliga seotud muredest ja r��mudest. �hiselt arutledes leitakse probleemidele lahendused. Individuaalse vestluse k�igus m�istab �pilane paremini, mida kool tema �pit��lt ja k�itumiselt ootab,� ning saab �petajalt objektiivset tagasisidet. �pilane m�istab, et kool ja vanemad teevad koost��d ning esitavad talle samu n�udmisi.�
Lapsevanemale
Lapsevanem �pib tundma oma lapse �petajat ja saab temalt professionaalset n�u oma lapse
arendamiseks, leides selleks sobivad koost��v�imalused. Eelk�ige on ju vaja, et kooli ja kodu n�udmised lapsele oleksid samad. Arenguvestlusel antakse lapsevanemale infot ja tagasisidet lapse �ppimise ja k�itumise kohta. Vanemat teavitatakse kooli n�uetest ja soovidest, et tagada lapse edukas areng koolis. Samas saab vanem selgitada ka oma ootusi koolile ja �petajale.�
�petajale
Olulised on eesm�rgid, mis �petaja on seadnud iga konkreetse �pilase arenguvestlusele. �ks
olulisemaid aspekte on tutvumine lapsevanematega, nende n�udmiste ja� t�ekspidamistega
kooli suhtes, nende v��rtushinnangute ja kasvatusp�him�tetega. Vestlusel saab �petaja teavet
lapse iseloomu ja harjumuste ning samuti arengut takistavate asjaolude kohta.�
�petaja peab �letama vanemaga suhtlemisel barj��rid ja looma usaldusliku �hkkonna.
Arenguvestlusel on �petajal v�imalus anda lapsevanemale m�rku, et kool (�petaja) suhtub tema lapsesse hoolivalt ja soovib teha lapsevanematega koost��d. Arenguvestluse k�igus peab �petaja koguma �pilase kohta v�imalikult t�ielikku infot, sest alles siis on v�imalik teha konkreetseid kokkuleppeid edasiseks koost��ks lapse arendamisel.� �petaja on kannatlik, sest paari� arenguvestluse p�hjal ei maksa oodata kiireid tulemusi. Igasugune areng on pikaajaline protsess.
- Arenguvestlus kui vastastikune kokkulepe
Kodu ja kooli positiivsete suhete loomiseks saab kool leida sobivad suhtlusv�imalused. Et
tegutsetakse �hise eesm�rgi nimel (�pilase edukas areng, mis tagaks t�iskasvanueas eluga
toimetuleku), vajatakse infovahetust, arutelusid ja �ksteisem�istmist. Selle saavutamiseks j��b
koolis k�esoleva ajani kasutatud meetoditest (�ldkoosolek, klassikoosolek, telefonivestlus jne)
v�heseks. Arenguvestlusega luuakse kontakt, mille k�igus on v�imalik iga �pilase arengust individuaalselt k�neleda, selle �le arutleda.
Protseduurireeglid
- Arenguvestluse l�biviimise aeg ja koht
Arenguvestlust viiakse l�bi v�hemalt �ks kord �ppeaastas soovitatavalt I poolaastal ning sellel osalevad �ldjuhul klassijuhataja, �pilane ja tema vanemad (hooldajad). Kui arenguvestlust ei ole p�hjendatult v�imalik l�bi viia eespool nimetatud ajavahemikul, siis toimub see vastavalt osapoolte v�imalustele.
Arenguperioodiks on reeglina �ks aasta. Vajadusel v�ib periood olla l�hem.
� Arenguvestluse l�biviijaks on klassijuhataja, kes valmistab vestluse ette ja lepib osapooltega kokku toimumise aja ja sobiva koha. Soovitavalt toimub vestlus kooli ruumides.
� Klassijuhataja koostab oma t�� paremaks planeerimiseks �ppeaasta algul orienteeruva ajagraafiku kogu klassi �pilastele. Klassijuhataja saadab eelneva kirja tema poolt lisatud ajagraafikuga (vabad read ka vanema pakutud aegadeks).
� Vanemale saadetakse arenguvestluse meeldetuletuseks 3 p�eva enne arenguvestlust kas kirjalik kutse, teade e-koolis v�i meili teel, kus teave arenguvestluse koha, aja ja kestvuse (u 1h) kohta.
� Klassijuhataja seab ruumi vestluseks valmis (paigutab toolid jmt).
� Juhul, kui vanem ei soovi v�i ei saa arenguvestlusest osa v�tta, siis ta teatab kirjalikult �petajale. Sellisel juhul viiakse arenguvestlus l�bi lapsega lapsevanema kirjalikul n�usolekul ning p�rast teavitatakse vanemaid vastuv�etud eesm�rkidest.
� Kui �pilane saabub teisest koolist �ppeaasta keskel, siis toimub arenguvestlus �pilasega hiljemalt j�rgmise �ppeveerandi jooksul. Klassijuhataja vahetumisel viib uus klassijuhataja k�ikide �pilastega arenguvestluse l�bi kuue kuu jooksul alates ametisse asumisest.
- Arenguvestluse ettevalmistamine
Arenguvestluseks on ette valmistatud k�ik vestluse osapooled � klassijuhataja, �pilane ja lastevanemad.
� Klassijuhtaja valmistab eelnevalt ette k�simustiku, mille edastab �pilasele ja vanemale v�hemalt kaks n�dalat enne arenguvestlust.
� Soovituslikult tagastab �pilane t�idetud eneseanal��si k�simustiku, 1. klassi vanem k�sitluslehe v�hemalt kaks p�eva enne vestluse toimumist, et klassijuhataja saaks sellega tutvuda ja koostada vestluse kava. Klassijuhataja v�ib ka teisiti otsustada.
� Klassijuhataja p��ab kavandamise kaudu ennetada vestluse k�igus tekkivaid probleeme ja loob v�imalikud alternatiivid nende k�sitlemiseks. Kui aga tegelik vestlus toob endaga kaasa vajaduse planeeritud kulgu muuta, peab �petaja selleks valmis olema.
- Arenguvestluse l�biviimine ja dokumenteerimine
Edukas on selline arenguvestlus, mille k�igus eelk�ige �pilane, aga ka lapsevanem saavad v�ljendada oma m�tteid, seisukohti ja arusaamasid ning nad saavad avaldada oma arvamusi (�pilane ja tema vanemad r��givad umbes 80% ja klassijuhataja 20%). Vestluse k�igus peab �pilasele ja lapsevanemale j��ma aega kommentaarideks, k�simusteks, ettepanekuteks ja arvamusteks.
Arenguvestlust v�iks n�iteks alustada sellest, et paluda �pilasel �elda oma arvamus selle kohta, kui h�sti ta enda arvates on t�itnud eelmise arenguvestluse ajal s�lmitud kokkuleppeid.
Arenguvestlused dokumenteeritakse. Arenguvestluse dokumendiks on �pilase eneseanal��si- v�i k�sitlusleht, mida �pilane vajadusel t�iendab vestluse k�igus ja kokkuv�te. Eneseanal��si- v�i k�simusteleht �kinnitatakse �pilase, lapsevanema ja �petaja allkirjaga ning perele antakse soovi korral selle koopia. Arenguvestluste kokkuv�tteid ja eneseanal��si ning vanema k�simustikke hoiab klassijuhataja enda k�es eraldi kaustas, tagades nende konfidentsiaalsuse. Arenguvestluse kokkuv�te vormistatakse tabelisse �pilase arengukaartina (lisad 4, 5) Toimunud arenguvestlustel tehtud ettepanekute kohta annab klassijuhataja infot �ppealajuhatajale iga �ppeveerandi l�pus.
�pilase eneseanal��si tulemused on konfidentsiaalsed ja neid ei tohi avaldada kolmandatele isikutele. Klassijuhatajale arenguvestlusel teatavaks saanud informatsioon on konfidentsiaalne ja ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, kui selleks ei ole s�lmitud t�iendavat kokkulepet arenguvestlusest osav�tnud isikute poolt. Klassijuhatajale arenguvestlusel teatavaks saanud kriminaalse sisuga informatsioon tuleb edastada vastavalt seaduses s�testatud korrale.
Arenguvestluse tulemused ei m�juta �pilase hindeid ega �pilasesse suhtumist.
- Arenguvestluste korraldamine ja vastutus
Arenguvestluste protsessi koordineerib ja nende toimumist kontrollib �ppealajuhataja.
Arenguvestluse viib l�bi klassijuhataja. Vastutus k�ikide protseduurireeglite t�itmise eest lasub klassijuhatajal.
Arenguvestluse protseduuri ja tingimuste muutmise ettepanekuid on v�imalik teha pidevalt, esitades need kirjalikult �ppealajuhatajale.
- N�idisk�simustikud
N�idisk�simustikud on abimaterjal klassijuhatajale osapoolte ettevalmis�tamiseks arenguvestluseks. Klassijuhataja v�ib teha muudatusi pakutud n�idistes ja olla paindlik l�htudes �pilasest.
Kokkuv�ttevorm on anal��sivorm �hine mitme aasta peale (1.-4.kl ja 5.-9.kl), seda t�iendatakse igal aastal.
ARENGUVESTLUS����� ��������������������������������������������������������������������������������� LISA 1
�pilase eneseanal��si k�simustik
Klass �.. �pilane ���������������.
Antud k�simustik aitab Sul valmistuda arenguvestluseks, kus koos klassijuhataja ja vanemaga arutate, kuidas Sa tunned end koolis, mida Sinult oodatakse ning kuidas saaks toetada Sinu arengut. K�simustiku vastused ning arenguvestlusel r��gitu on konfidentsiaalne. T�idetud k�simustik j��b hoiule klassijuhatajale ning pere saab soovi korral sellest koopia. T�idetud k�simustik tagastada klassijuhatajale �����..
- Mis valmistab Sulle koolis r��mu, milles oled edukas?
- Kas saad �petaja selgitustest aru v�i on aine�petajaid, kelle n�udmistest Sa aru ei saa? Selgita.
- Kas Sinu hinded vastavad Sinu arvetes Sinu v�imetele?
- Mida Sa teed, et veel paremaid tulemusi saada?
- Millistes ainetes ilmnevad raskused? (Mis raske �ppimisel – m�ista t��juhendeid, arutleda, keskenduda)
- Millistes olukordades koolis tunned end ebakindlana ja vajaksid toetust?
- Millised on Sinu suhted klassikaaslastega ja �petajatega? Selgita, p�hjenda.
- Millised huvid ja harrastused aitavad Sul ennast arendada?
- Mida Sa koolis muudaksid, kui see s�ltuks Sinu soovist?
- Millised on Sinu ootused ja ettepanekud koolile/klassijuhatajale?
- Mida sooviksid muuta enda juures, et edaspidi olla veelgi edukam/ tulemuslikum?
Allkirjad arenguvestlusel:
�pilane ��������� �petaja �����.��
Lapsevanemad ����������� ������������ Kuup�ev
ARENGUVESTLUS���������������� ���������������������������������������������������������������������� LISA 2
�pilase arenguvestluse k�simustik lapsevanemale (1.kl)
Klass �.. �pilane ���������������.
Arenguvestlus on arvamuste vahetus, mis peab viima �ksteise paremale m�istmisele, suurendama �pilase �pitahet ning aitama seada sihte. Arenguvestluse k�igus arutatakse, kuiv�rd saab �petaja kaasa aidata pere kasvatus�eesm�rkide saavutamisele. Arenguvestluse ajaks on nii �pilase vanem kui �petaja l�bi m�elnud, mida soovitakse arutada seoses �pilase isikliku arenguga. Seda l�bim�tlemist kergendab k�simustik, mille �pilane tagastab �petajale v�hemalt kaks p�eva enne arenguvestlust. Tagastamise kuup�ev �����������������..
- Mida Te hindate oma lapses? Mis on tema tugevad k�ljed?
- Millised on lapse huvid ja harjumused? Millega on tema vaba aeg sisustatud?
- Missugune on Teie lapse suhe kooli, oma klassi, �petajatesse?
- Mis lapsele koolis k�imise juures meeldib/ ei meeldi? (�ppeained?)
- �Kui kaua valmistub Teie laps j�rgmiseks koolip�evaks?
- �Kui iseseisvalt laps koduseid �lesandeid lahendab, milles vajab abi?
- Milliseid probleeme on koolisk�imisega ette tulnud, milliseid lahendusi n�ete?
- Millele tahaksite oma lapse arendamisel rohkem t�helepanu p��rata, mida saab kool teha?
- Millised on Teie lapse juures olulised momendid, mida mina peaksin �petajana teadma?
Allkirjad arenguvestlusel:
�pilane ����������� ����������������� �petaja �����.���
Lapsevanem(ad)��������������������..��� Kuup�ev �����..
ARENGUVESTLUS������������� ����������������������������������������������������������������� LISA 3
�pilase eneseanal��si k�simustik �(2.-4. kl) koos vanemaga t�itmiseks
Klass �.. �pilane ���������������.
Antud k�simustik aitab Sul anal��sida, milles oled tugev ja kuidas kasutada oma v�imalusi, et olla tubli ning tunda end h�sti. Arenguvestluse ajaks on nii �pilase vanem kui �petaja l�bi m�elnud, mida soovitakse arutada seoses �pilase isikliku arenguga. Seda l�bim�tlemist kergendab k�simustik, mille �pilane tagastab �petajale v�hemalt kaks p�eva enne arenguvestlust. K�simustiku vastused ning arenguvestlusel r��gitu on konfidentsiaalne. T�idetud k�simustik j��b hoiule klassijuhatajale ning pere saab soovi korral sellest koopia.Tagastada�����..
Piilu enda sisse, koos vanematega aruta, kuidas sul on l�inud ja t�itke j�rgnev k�simustik.
Eelmisest �ppeaastast meenub (mida �ppisid v�i m�ni eriline s�ndmus, millega j�id rahule v�i mitte)
�������������������������������������……………………………..����������������������������������.
I MINA KLASSIKAASLASENA (Tee sobivasse lahtrisse X)
jah | M�nikord | ei | |
Saan k�igi oma klassi lastega h�sti l�bi | |||
Aitan oma klassikaaslasi | |||
M�ngin vabal ajal teiste lastega | |||
Kaaslased suhtuvad minusse h�sti |
Missugune olen ma klassikaaslasena? ……………………………………………………………………………………………………………������������������������������������������������..
Mida tahan endas muuta? �����������������������������������..��������������������������������������������
II MINA KUI �PPIJA (Tee sobivasse lahtrisse X)
alati | M�nikord | harva | |
T��tan tunnis hoolsalt | |||
Vajalikud t��vahendid on kaasas | |||
Kodused t��d on tehtud | |||
Tunnis ei sega teisi | |||
R�hmas arvestan teistega | |||
K�itun viisakalt� (ka s��klas, vahetunnis, mujal) |
�ppijana olen ma ����������������������������� ���������..����������������������������
Minu lemmik�ppeained on ����������������������������������������
Mulle valmistavad raskusi (�ppeained) �..��������������������������������������..
III MINA ISE
Minu paremad iseloomuomadused on ������������������������������..������������������������������������������������.
Eriti tubli olen ma ����������������������������������…………….
Vabal ajal (minu hobid ja muud tegevused) ����������������������������.��������������������������������������������������.
Ma unistan �������������������������� ������� ����������������������������������������
Tahan veel �elda ��������������������������������������..
IV MINU VANEMAD� (Ema ja isa kirjutavad, mida nad arvavad minust kui �pilasest)
Ema: �������������������������������������������..����������������������������������������������������������������������������
Isa: ��������������������������������������������.���������������������������������������������������������������������������
Ettepanekud koolile:�������������������������������������..
��������������������������������������������������������������������������������
J�rgneva osa t�idame koolis, aga kodus v�iks m�elda sellele.
V KOKKUV�TE
Minu eesm�rgid, mida tahaksin t�ita kooliaasta kevadeks!
Allkirjad arenguvestlusel:
�pilane ��������������� �petaja �����.���������.
Lapsevanemad���������������������.. Kuup�ev �������..
ARENGUVESTLUSTE KOKKUV�TE������������������������������������������������������������������������������������������������������������� ��������������������������������������������������������������������������������� LISA 4
1.klass | 2.klass | 3.klass | 4.klass | |
Mis l�heb koolis h�sti?
|
||||
Mis valmistab koolis raskusi?
|
||||
Suhtlemine koolikaaslastega
|
||||
Mis meie koolis v�ga meeldib?
|
||||
Ettepanekud koolile (Mis v�iks paremini olla?)
|
||||
Eesm�rgid, mida plaanib kevadeks t�ita?
|
||||
Kuup�ev |
ARENGUVESTLUSE KOKKUV�TE��������������������������������������������������������������������������������������������������������������� ��������������������������������������������������������������������������������� LISA 5
5. klass | 6. klass | 7. klass | 8. klass | 9. klass | |
Suurimad saavutused
|
|||||
Suuremad probleemid
|
|||||
Suhted koolikaaslastega
|
|||||
Ettepanekud koolile (Mis v�iks paremini olla?)
|
|||||
Eesm�rgid, mida plaanib kevadeks t�ita?
|
|||||
Kuup�ev |